Tag Archives: meediakajastus

Artikkel Äripäevas

25.07.14 ilmus artikkel Äripäevas kus kommenteerisid 3D printimise võimalusi tööstusele ka 3D Trükikoja asutajad.

 

3D-printimine lubab lisaks kiirele prototüüpide loomisele väikefirmadel valmistada ka unikaalseid tooteid, vähendades seeläbi kulusid logistikale ja materjalile.

“3D-printimine ei ole masstoodang, see võimaldab printida täpselt selliseid esemeid, nagu endale meeldib, erinedes sellega teiste tööstustoodangust,” selgitas 3D-printimisega ja 3D-jooniste valmistamisega tegeleva ettevõtte 3D Idee juhatuse liige Keiro Vantsi.

Väiketööstused saavad tema sõnul 3D-printimisega oma tootevalikut laiendada, printides erinevaid tooteid sama seadmega. “Tooteid saab hõlpsasti kohandada kliendi vajadustele mudelit muutes,” selgitas Vantsi.

Toote arendus muutub kiiremaks. Ettevõtjad ja arendajad saavad valmistada ka prototüüpe, et näha, kas nende idee tegelikult toimib, kiirendades sellega toodete arendust. “Loomeinimesed, näiteks arhitektid, saavad suurema vaevata lasta valmistada makette ning samuti sobib 3D-printimine katki läinud esemete varuosade printimiseks,” selgitas Vantsi.

Tehnoloogia lihtsustab ka keeruliste detailide valmistamist. Näiteks ehtetööstuses kasutatakse aina enam 3D-printereid, mis võimaldavad valmistada väga keerukaid vorme, mida varasemad seadmed ei suutnud.

“Oleme printinud makette, erinevaid varuosi, nuppe, kinnitusi ja kingitusi. Meie tootevalikust võib leida lillepotte ja vaase, valgusteid, küünlaaluseid, kellasid, nagisid ja ehteid. Eritellimusena teeme kõike, mille peale inimesed tulevad,”  selgitas Vantsi.

Aitab vähendada raiskamist. Eelnevate süsteemidega võrreldes võimaldab 3D-printimine rakendada tootmises JIT (just-in-time) põhimõtteid, kus vajaminev osa toodetakse alles siis, kui tema järele on vajadus. “See vähendab suuresti näiteks toote ladustamise kulusid ning ületootmist. Võimalus on teha kergelt isikupäraseid ning spetsiaalseid tooteid, mida suurtes kogustes vaja ei ole,” lausus ettevõtte 3D Trükikoda kaasasutaja Eerik-Hannes Matsina.

“Peamised kliendid on praegu ettevõtjad. 3D-printimine on kõige lihtsam ning parem lahendus, kui on vaja kvaliteetset ning säästlikku mudelit. Tehase poole ju üksikute detailide valmistamisega ei pöörduta,” ütles firma tegevjuht Priit Norak.

Omahind alaneb. Kuna 3D-printimisel ei tule juurde inimtööjõu tasu, sest asja valmistab masin, viib see tootehinna alla. “Kui näiteks maja ehitamisel on tööjõukulu umbes pool kogu maja maksumusest, siis tulevikus on 3D-printimise abiga palju odavam maju ehitada. Samuti on majade valmistamine nii oluliselt kiirem kui tavameetodil,” selgitas Vantsi.

Lisaks vähenevad logistikakulud ladustamise arvel, sest printida saab vastavalt tellimustele.

3D-printimise puhul ei ole Vantsi sõnul ükski detail liiga keeruline, asju saab printida ühes tükis. “Ühelt pool on 3D-printerid võimelised välja printima väga keerulisi kujundeid, teisalt masstoodangut sellega ei valmistata,” nentis Vantsi.

Kolmemõõtmeline levib Eestis kiirelt. Mujal maailmas pannakse praegusel ajal suurt rõhku 3D-printerite arendamisse. “Meil eestlastena oleks suur potentsiaal arendada uus printer, sest meil on olemas vajalikud teadmised. Kui me tahaksime uut toodet arendada, siis praegu oleks selleks täpselt õige aeg,” ütles Vantsi.

Ka siin tuntakse järjest enam huvi 3D-printimise vastu. “Tugeva IT-riigina üritab Eesti kindlasti maailmas eeskuju näitavate uuendustega ühte jalga astuda. Ainukeseks probleemiks võib saada see, kui Eesti riik 3D-printimisse piisavalt ei panusta, siis võivad masinad kõrge hinna tõttu jääda paljudele kättesaamatuks.”

Uued materjalid igal kuul. Ka 3D Trükikoja tegevjuht Priit Norak nentis, et praegu käib 3D-printerite ja materjalide valdkonnas meeletu arendus. “Igas kuus või koguni igas nädalas tuleb välja mõni uus ning täiustatud 3D-printer. Kõikjal on näha värskeid ettevõtteid, kes üritavad endale turust tükki haarata ning midagi uut pakkuda. Arvan, et kogu see rabelemine on ainult positiivne, sest see soodustab printimise tehnoloogia kiiret arengut,” sõnas Norak.

3D Trükikoja kaasasutaja Karl-Tanel Paes ütles, et 3D-printimine toob eelkõige suurt kasu väiketootjale või tavakasutajale. Printerite hinnad järjest langevad ning kvaliteet on tõusuteel.

“Printerid on taskukohased igale väikeettevõtjale ning tavakasutajale,” kinnitas Matsina.

Allikas: http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=2b917c93-5ae2-4313-9d07-c55a03d23d95

Meediakajastus ERR uudistes

16. juulil avaldatud ERR uudistes rääkis ka meie tegevjuht Priit Norak. Lähemalt saab juba uurida siit: http://teadus.err.ee/v/tehnika/7825f6df-3ecc-4225-a841-2b4932559334

3D-printimise tulevikku võib oluliselt mõjutada Eesti juurtega ettevõtte Secured3D, mis on loonud eraldi operatsioonisüsteemi 3D-printerite jaoks. Operatsioonisüsteem võimaldab siduda printerid üle maailma, mis tähendab, et kui käsk anda Eestis, saab toode valmida näiteks Ameerikas.

Secured3D asutajatest kaks on pärit Tallinna Tehnikaülikoolist ja ka kolmas, ameeriklane John Dogru, on elanud Eestis aastaid. Sellegipoolest sai 3D-printeritele mõeldud operatsioonisüsteemi loomispaigaks infotehnoloogiaettevõtete poolest kuulus Silicon Valley Ameerikas.

„Silicon Valleys mõtlevad kõik suurelt. Nad said aru, et idee on paljulubav. Nad said ka aru, et 3D-printerid on samas järgus, kus arvutid olid 40-60 aasta eest. Asi pole selles, et midagi sarnast mujal luua ei saaks, aga küsimus oli, mis oleks parem koht, kus panna oma idee kasvama ja teha seda võimalikult kiiresti,“ selgitas Dogru.

Dogru ütles, et loodud süsteem võimaldab ühendada need inimesed, kellel on idee või valmis disain ja need, kellel on 3D-printer. Nii saab olukorras, kus 3D-printerid pole veel laialdaselt levinud, kasutada senisest ära rohkem neid 3D-printereid, mis on olemas.

Secured3D kaasasutaja Taavi Kikas ütles, et lihtsamate 3D-printerite omanikke võib Eestis olla umbes 20-40. „Reaalselt uuritakse, kui palju need asjad maksavad, kui palju aega läheb nende kokkupanekuks, mida neist on kätte saadud. Juba võrreldes kahe aasta taguse või isegi nelja aasta taguse ajaga, kui me 3D-printimist hakkasime kasutama enda jaoks, siis see trend on märgatavalt tõusnud praegu kindlasti,“ lisas Kikas.

Secured3D liikmed andsid poole aasta eest oma operatsioonisüsteemi proovimiseks Tallinnas asuvasse 3D-trükikotta. Trükikoja kaasasutaja Priit Norak ütles, et süsteem on väga kasutajasõbralik ja lihtsustab nende tööd. „See muudab asja sedavõrd lihtsamaks, et meil on võimalik kasvõi maailma teisest otsast seda printerit juhtida, vaadata läbi otseülekande, kuidas printer töötab ja samuti on kõik failid krüpteeritud ehk kui mõni klient saadab näiteks mõne tähtsama faili, mis ei tohi kuhugi avalikuks saada, siis laeme selle Secured3D serveritesse üles,“ selgitas Norak.

„Seal on see krüpteeritult olemas kogu aeg ja pole vaja muretseda selle turvalisuse pärast. See on palju lihtsamaks muutnud ka selle, et pole vaja printeril kogu aeg silma peal hoida. Saab kasvõi kodust printida,“ täiendas ta.

Priit Norak sõnas, et eelkõige on kasvamas huvi 3D-printimise vastu just ettevõtjate hulgas. Ettevõtjate tähelepanu äratab tema sõnul see, et prototüüpi on tunduvalt lihtsam luua 3D-printeri abil, kui lasta see valmistada mõnes töökojas või mõnes tehases.

 
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Meediakajastus ajalehes Harju Elu

3D-FOTO-DSC_0061-620x414

Sauel trükitakse tulevikku

Õpilasfirmade projekti raames loodud 3D Trükikoda on üks väheseid kohti Eestis, kus igaüks võib mõne tunniga luua täpselt sellise pudeliavaja, nagu parajasti vaja läheb.

Igal aastal loovad sajad ettevõtlikud Eestimaa noored õpilasfirmasid. Majandusõppe programmi kuuluvad mitteametlikud ettevõtted jõuavad põnevate toodete ja teenustega sageli ka meediasse, kuid niisuguse õppevormi peamine eesmärk on siiski uute kogemuste omandamine.

Kuid Saue Gümnaasiumi õpilased Priit Norak, Allar Aasjõe, Karl Hõbessalu, Karl-Tanel Paes, Mike Gross ning Eerik-Hannes Matsina otsustasid luua firma, millest on saanud juba täisväärtuslik ettevõte.

Toetab õppetegevust

Meeskonna mentor Tarmo Saluste ning Saue Gümnaasiumi õpetaja Valmar Kauri juhendamisel loodi ENTRUMi projekti raames firma, mis osutab kolmemõõtmelise printimise teenust.

“Inimestel on sageli raske aru saada, mida me täpselt teeme,” ütleb ettevõtte juht Norak. Praegu kümnendas klassis õppiv noormees on vanusest hoolimata suuri asju korda saatnud. Klassivendadega saavutati mullu esikoht Robotexi võistlusel ning äsja lõppes gümnasistidele suunatud tootearenduse kursus, kus Norak täitis abiõpetaja kohustusi.

Ühes abituriendi Eerik-Hannes Matsinaga viidi läbi ka 3D-modelleerimise kursus ning seda võibki pidada novembris loodud ettevõtte alguseks.

“Kuna soovitud 3D printer maksis 3000 eurot, siis alustasime sponsorite otsimisega. Kahjuks ei leidnud meie idee toetust ning mõneks ajaks firma loomine soikus,” räägib Norak.

Ent noorte ettevõtjate plaan jõudis peagi kooli direktori Jaan Palumetsa ja õppealajuhataja Karmi Rummi kõrvu. Koos aidati leida eelarvest vahendid vajalike seadmete soetamiseks.

Palumetsa sõnul oli see väga põhimõtteline otsus, mis sobis kokku Saue Gümnaasiumi õppeprogrammiga. “Igal aastal on läinud üha enam meie õpilasi Tallinna Tehnikaülikooli edasi õppima. Niisugused investeeringud aitavad noortes kahtlemata reaalainete vastu suuremat huvi tekitada,” ütleb Palumets.

Kiht kihi haaval

Tehnoloogiaõpetuse klassi üles seatud 3D printer on tehnika viimane sõna. Ameerika Ühendriikidest pärit Makerbot Replicator 2X võib trükkida kuni 28 sentimeetri pikkuseid ning 15 sentimeetri laiuseid ja kõrguseid esemeid.

Lihtsustatult öeldes tähendab ruumiline printimine esemete ehitamist õhukeste kihtidena. 100 mikroni (0,1 millimeetri) paksused vedela plastiku ribad laotakse üksteise peale ning aegamisi valmibki arvutiekraanil nähtud eseme koopia.

Sõltuvalt eseme mõõtmetest, trükikvaliteedist ja keerukusest võib kogu protsess kesta mõnekümnest minutist mitme tunnini.

“Tavaliselt trükime esemeid 30-protsendilise plastmassisisaldusega. See tähendab, et esemed pole läbinisti plastikust, vaid nende sisemus jäetakse õhuliseks,” selgitab Norak.

Prototüüpimine odavaks

3D Trükikoja eesmärk ei ole valmistoodete müük, vaid pigem teenuse osutamine. Ainulaadsel moel valminud esemete müük sobib aga firma tutvustamiseks. Kooli jõululaadal müüdi printeriga valminud piparkoogivorme. Eriline oli aga see, et igaüks võis oma vormile ise kuju anda. “Kavandeid saadeti meile isegi Facebook`i kaudu ning loomulikult trükkisime me need kõik välja,” räägib Norak.

“Meie sõnum on ikkagi see, et siin saab teha asju, mille valmistamine oleks muul moel väga keeruline, aega nõudev või kulukas,” kinnitab juhatuse liige Karl Hõbessalu.

Hiljuti kohtusid noored ettevõtjad Vabadussõja võidusamba loojatega, et ühiselt trükkida Vabaduse väljaku veerel asuva mälestusmärgi koopia. “See läheb iseseisvuspäeva puhul kingituseks meie presidendile,” ütleb Norak.

Kolmemõõtmelise trükkimise eelis on seegi, et siin puuduvad geograafilised piirangud. Nii on näiteks Saue Gümnaasiumi printer ühendatud rahvusvahelisse arvutivõrku ning uusi tellimusi saab vastu võtta kas või New Yorgist.

3D Trükikoja juhi sõnul ei pea keegi oma kavandite turvalisuse pärast seejuures muret tundma. “Kõik meile saadetud failid turvatakse ning me anname garantii, et prototüübi joonised kolmandate isikute kätte ei satu,” ütleb ta.

 

Allikas Harju Elu: http://www.harjuelu.ee/2014/02/1204/sauel-trukitakse-tulevikku/